Homme on kaotus
Edasilükkamine…
See tähendab, et põhjus midagi teha on ebaselge või endale lõplikult kinnitamata. See tähendab, et puudub niinimetatud motivatsioon. Motivatsioon on nõrk, kui motiiv on puudulik. Puuduliku motiivi puhul sõidavad igasugused muud enda ja teiste vajadused, soovid üle meile olulisest. Tagajärjeks on pettumus, mis kujuneb häireks ja seeläbi halvab meie võimet saavutada.
Põhjus on üks inimese võimetest mida ta saab kasutada teadlikult toetavate harjumuste ja tulemuste saavutamiseks. Põhjust saab arendada, mis toob kaasa tahte panustada. Edasilükkamine ei ole enam valik.
Homme on kaotus…
Üks teadvustamata valikuid mida inimene teeb on tänaste asjade homse varna lükkamine! Kui edasilükkamist sisekõnes endale ette heidad või leiad pidevalt õigustusi miks sa ei saa teha (leiad erinevaid põhjuseid) teed sa endale tegelikult kahju. Selle kahju tagajärg seisneb selles, et sa devalveerud enese jaoks ning see hävitab sinu enesekindlust ja väärtuslikkuse tunnet läbi erinevate eluvaldkondade.
Sporti on võimalik vaadelda kui elamust ja meelelahutust, mis ühendab paljusid kaasaelajaid. Sporti on võimalik vaadelda, kui vaimse ja füüsilise tervise kujundajat, mis toetab inimest tema kõigis eluvaldkondades. Sporti on võimalik vaadata, kui inimese võimekust, tahet ja potentsiaali. Sporti on võimalik vaadelda, kui moetrendi ja innovatsiooni läbi treeningvahendite, riietuste ja treeningplaanide. Sport tähendab erinevatele inimestele erinevaid asju ning täidab erinevate inimeste jaoks erinevaid vajadusi.
Olen spordientusiast olnud enam, kui kolmkümmend aastat. Minu kogemuses on olnud erinevaid treenereid, treeninguid ja keskkondi. Mõned toetavamad ja teised vähem toetavad. Mõned on olnud kasuks ning mõned mitte. Väärtustan sporti ja leian, et see toetab inimeste kuulumise, eneseteostamise, saavutamise vajadusi. Minu arvamusloo eesmärk ei ole spordi kasu ja vajalikkuse üle arutleda ning eelnev mõttearendus on lihtsalt väike soojendus, et oma arvamusega mitte lajatada.
Eesti spordile mõeldes olen pikalt tundud vastakaid emotsioone. Pähe ei mahu see, et meie sportlased saavutavad pigem harva tipptasemel tulemusi ning liigselt seatakse ootused ja panused inimese niinimetatud kaasasündinud talendile.
Kõik see on minu arvamuste kohaselt põhjustanud selle, et meil on üksikud kuldmunad ja pikk paus pärast ühte staari. Meil on ridades mineviku potentsiaaliga inimesi, kes elavad üle ebapiisavat toetust, eksimusi ja valesid valikuid ning elavad seda välja kas tugitoolisportlasena või terviserajal ennast ribadeks treenides.
Selleks, et kõiki neid toredaid oleks, poleks, peaks ja tuleks kontseptsioone võimalusteks pöörata on ülioluline vaadata üle spordijuhtimise süsteemid, protsessid ning tugi ja toetus. Lahendused nagu kodu ja treeneri koostöö, toimivad süsteemid ja protsessid kasvu ja tulemuste saavutamiseks ning personaalsemad lahendused toetavad tuleviku sporti ja tulemusi märkimisväärselt.
Isiklikult tooksin välja lahenduse, mida pean võimendamiseks ja jõustamiseks. Kui luua sportlase ja treeneri kõrvale toetav professionaalne lüli vastutuspartneri või mentori näol, pakuks see noorele sportlasele tuge mida ta päriselt vajab. Selle lüli loomine aitab paremini tuvastada takistused olgu selleks isiklikud mured, oskused või kartus ning pöörata need võimalusteks. Lisaks oleks selle rolli eesmärk toetada sportlane läbi väiksemate sammude võtmetulemuste saavutamiseni. Selline personaalne lähenemine toetab üksikindiviidi sooritusi nii meeskondlikel, kui ka personaalsetel aladel.
Teine oluline koht on suhtumisel ja hoiakutel. Mida enam me suudame kohelda igat last ja noort, kes liitub mõne spordialaga, kui potentsiaali ja tuleviku maailmameistrit seda rohkem on meil võimalusi. Tuleviku tšempionite tänasel kohtlemisel on ülioluline väärtustada nii talenti, kui töökust ja tahet. Mõistan täiesti, et anda oma vankumatu tähelepanu juba tugeva potentsiaaliga noorele on loomulik, kuid siinkohal aitab enda teadlik jälgimine ja uue hoiaku loomine. Igaühes on potentsiaal ja meie asi on panustada nii, et iga noor õpiks seda terve egoga märkama. See kuidas kohtleme tuleviku tšempioneid täna on see, mis ehitab tipptasemel spordi ja võimeka ühiskonna tervikuna.
Lõpetuseks kuid mitte vähem oluline on meie ühiskonna, treenerite ja vanemate ootuste küsimus. Me ei peaks ootama tulemust, et iga laps ja noor, kes trennis käib peab ilmtingimata olema tšempion ainult spordis. Kui noor valib lõpuks mõne teise tee ei ole see asjatu panus. Meil on palju suurepäraseid näiteid kuidas ettevõtteid luuakse ja juhitakse kindlalt ning usus endasse ja sageli spordist saadud enesedistsipliiniga. Seega panus mida me anname spordi kaudu ja vabas tahtes saab ennast ilmutada mitmel erineval moel. Suurimatel üllatustel on kombeks ilmuda sealt, kus me seda ei oota. See on üllatuse mõte ja omakorda hea põhjus, et suhtuda igasse noorukisse, kui tuleviku tšempioni ning panustada tema kasvu ja tulemustesse.